Sunday, December 20, 2009

lumevärv...

Talv jõudis lõpuks pärale ja tõi endaga suured miinuskraadid! Tahaks küll nuriseda, kui jalad on märjad, sõrmi enam ei tunne ja nina aina tilgub, aga tegelikult on see vahva ja tõeline privileeg, sest ega neid pakaseliselt külmi päevi ju aastas eriti palju pole ja me ei julge ennustadagi palju neid veel tuleb! Minul on igatahes tõeliselt hea meel, et kõik on nüüd valge ja esimene semester siiani edukalt läbitud! Viimane nädal möödus nimelt vägagi töiselt, aga ka jõulupidude meeleolus.
Nüüd saab aga ümber lülituda kingituste ja kaartide meisterdamise lainele! Lähen teengi endale tassi sooja teed ja hakkan oma ideid teostama ;).

Sunday, November 29, 2009

Helisev muusika

Olen nüüdseks umbes 2 kuud juba kooris laulnud ja mulle tõesti meeldib! Eile oli meil emakeelsele ülikoolile pühendatud juubelikontsert Estonias, kus esitasime laule Tatu ajaloost ja tudengielust. Tundsin korraga, et nüüdsest kuulun ka mina sellesse perre ning olen osake selle linna ja ülikooli ajaloost. Pealinnatüdrukust on saanud tartlane! :D

Saturday, November 7, 2009

LUMI!!!!!

the B-day!

Njaaa...ma sain nüüd 20! Ega see number mu elus vist eriti palju muuda, aga vähemalt tõi ta väga palju toredaid inimesi jälle kokku. Naerda sai nii, et kõht hakkas valutama ja äärmiselt lapsemeelsetena sai mängida suurte inimeste joomismängu ja seejärel retrohõngulise muusika saatel jalga keerutatud!
Vahva oli, et 20 tuli! ;D

Saturday, October 24, 2009

sügis...

Vihm, vihm, vihm...aga oma oranzide kummikutega võin ma igast lombist läbi jooksta! :D

Thursday, October 8, 2009

Siin juba igav ei hakka!

Arstide pidu oli tasemel - vahvad mängud, meelelahutus ja maailma parim bänd! Oi, kuidas me Anduriga lava ees hüppasime, eriti kui limpurit mängiti. Arstid on ägedad!
Joosepi 20. sünnipäev sai samuti suure mölluga vastu võetud! Lausa nii, et mina kaotasin täielikult oma hääle ning esimesse loengusse ei jõudnud nii mõnedki :D.
Eelmisel nädalavahetusel sain aga endale uue ema! Nimelt Tartu Ülikooli Akadeemilises Naiskooris on nüüd mul ema, kes minu eest hoolitseb ja vastutab. Meie ristimine oli samuti vahva! Pidime tegema endale pimedas lavameigi, esinema ja vahvaid mänge mängima. Tunnen end selles uues peres vägagi hästi...

Thursday, September 24, 2009

Life is a mystery....

Elie oli mul täiesti erakordne päev, sest kõik oli lausa ebamaiselt täiuslik ja seda juba varasest hommikutunnist alates. Ilm oli imeilus ning lõuna ajal pidasin Andreasega Toomemäel piknikut ;). Pärastlõunal avastasin enda jaoks botaanikaaia pargi, kus tundsin end kui Alice imedemaal. Tundus, et kõik, mis minuga juhtus oligi natukene ebamaine või justkui vaataksin ma filmi, taipamata, et peategelane olen mina ise. Vahepeal sai natuke kooris lauldud ja seejärel sõpradega Indigolaste kontserdil käidud, mis oli nii-nii hea! Lausa nii hea, et tahtsin sellesse hetke tarduda, et need maailma ilusaimad laulud saaksid veelgi kauem kesta. Pärast kontserdielamust jätkus mu tore päev Andreasega filmi vaadates ja seejärel tema kaisus uinudes, suutmata isegi uskuda kuivõrd ideaalne kõik on olnud...
Tartus on vahva ja ma loodan, et selliseid ununematuid päevi tuleb veel teisigi! Pai.

Õigel ajal õiges kohas...

Olles nüüd paar nädalat äärmiselt aktiivne olnud ning tutvunud mitmete akadeemiliste organisatsioonidega, mõistsin ma kuivõrd tähtis on õigel ajal olla õiges kohas. Nimelt käisin ma Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori katsetel. Sel päeval proovis sisse saada 3 inimest ning mina osutusin valituks ;). Järgmistele katsetele tuli kohale aga 7 inimest. Kuna kooris on aga väga suur altide puudus, siis teisel korral enam sopraneid lihtsalt vastu ei võetud. Seega mul lihtsalt vedas, et läksin esemesel katsepäeval, mitte teisel. Kõik oleneb ajastamisest ja hetke olukorrast! Iseenesest on see ju natukene ebaaus, aga eks need õiged juhused ongi need, mis muudavad elu. Ja kui mõnikord ei veagi, siis leian ma, et nii pidigi minema, sest tean, et midagi hoopis paremat ootab mind järgmise nurga taga.... Hoidkem silmad lahti ;)

Monday, September 7, 2009

Tartu...

Mulle meeldivad Tartu väikesed tänavad, mille kaunite nikerdustega majad õhkavad pikast ajaloost. Mulle meeldivad lapsevankritega emad ja pooltunnid loengute vahel, mil kõik mõnusalt juttu ajavad. Mulle meeldib Tartu maastik ja siin valitsev õhkkond. Ma armastan kohvikuid, parke ja kaarsilda. Mulle meeldib ööelu ja sügisene päikesepaiste. Mulle meeldivad vanad ülikoolihooned ja mu oma ühikatuba. Mulle meeldib siinne uudsus ja ma armastan seda, et ka mina olen siin armastatud...

Tuesday, September 1, 2009

Meie blondiinihetked:


Ühest kardinast ju piisab? Jajaaaa...raudselt.

Kuule, need kapid on rasked.

Andreaaaas! – palun tõsta kappe, paranda kell ära ja ukselink on kh vildakas... aitäh (A)

Kõik on uus (septembrikuus) ...

Kogu mu elu sai pakitud mustadesse prügikottidesse ning seejärel sõitsime koos Kupi ja tema prügikottidega Tartusse. Kolimine oli üli fun! Vedasime oma träni teisele korrusele vähemalt 7 korda! Sellele järgnes mööbeldamine, siis kiire „home makeover“ , sisukas shoppamine ning väike sisekujundamine. Nüüdseks, pärast kahte ööd oma uues kodus, tunneme me end siis juba täitsa koduselt! ;D Tartu on tore!

Wednesday, August 19, 2009

Külaline, kes ei unune...

Ingridi külaskäiku planeerisin juba mitu päeva enne ta tulekut. Neile, kes veel ei tea, siis Ingrid on minu saatusekaaslane Prantsusmaalt. Sealt saigi alguse meie sõprus. Ootasin selle särasilmse tütarlapse külaskäiku pikisilmi, kuna meil on palju mälestusi, mis meid ühendavad.
Ma vist ei suuda sõnadesse panna, kui suur on vana sõbra taasnägemise rõõm. Eriti siis, kui mõistad, et teil on endiselt koos olles ääretult lõbus! Nii me siis mängisimegi vanalinnas turiste, käisime koos spa's, vaatasime häid filme, sõime kõige ägedamates kohtades, šoppasime, pidutsesime ja rääkisime, rääkisime, rääkisime...
Tegelikult ei jõudnudki 3 päevaga kõigest tähtsast rääkida, aga ma tean sisimas, et see polnud viimane kord, mil teda näen...

Saturday, August 15, 2009

Aga kelleks sina väiksena saada tahtsid?

Üheks õhtuks täitusid meie kõigi lapsepõlve unistused! Ja seda tänu sellele, et Kaisa sai 20- aastakeks. ;)

Tuesday, August 11, 2009

Piltmõistatus.

Täna oli tore päev - marjad, vanaema, kohvik, sõbrad, shoppamine, rand, šokolaad, arbuus, kiisu, naer...

Tegelikult oli täna täitsa naljakas päev, sest me avastasime, et pluusidest saab poekotte teha ;D ja siis ühed mustad mehed naersid mu üle, kui ma olin enda arust pannud selga kleidi, mis osutus hoopis püksteks. Kaisa armus lukkudesse ning leidis igalt poolt Zorro riideid ja Birgit mängis meie lapsevanemat ning tahtis ise Jokker olla, aga vesti polnud... Hommikul kirusin ma tikkripõõst ning õhtul käisin ujumas ehk kükitasin korra vette ja jooksin siis välja tagasi :D

Friday, August 7, 2009

Väikeste asjade võlu...

See on kummaline, kui vähe piisab selleks, et olla õnnelik. Täna piisas ainult ühest pilgust ;)

Wednesday, August 5, 2009

Päevakangelased

Tänased päevakangelased oleme mina ja Kätlin, sest meie käisime verd loovutamas :D. Te oleksite pidanud minu eufooriat nägema kui arstitädi ütles, et mu hemoglobiini tase on igati normis. Nimelt on mind juba vähemalt 3 korda tagasi saadetud, sest mu veres on liige vähe rauda. Nüüd aga olen veendunud, et maasikate söömisest oli kasu.
Vahva! ;)

Monday, August 3, 2009

Ela tänases päevas - teist samasugust enam ei tule!

Kaos.

Ma ei ole kunagi mõistnud inimeste vajadust enda ümbrust hävitada, aga ometi kohtan ma seda iga päev. Eile nägin Prismast väljuvat noormeest, kes haaras markeri ja asus kohe ukse kõrval olevat seina sodima. Täna viskas üks vene neiu bussi uksest välja musta salhvräti ja soomlased jätsid sadamas katki läinud käru tee peale vedelema. Miks küll inimesed külvavad enda ümber aina kaost? Kas see tuleb kodusest kasvatusest või on see lihtsalt meie ühiskonnas kombeks?
Usun, et meid ümbritsev keskkond provotseerib egotsentrilist mõtlemist (mina teen, mis mina tahan) või leitakse ammu kulunud vabandus enda õigustamiseks (kõik ju teevad nii).
Vahel ma tahaks neid inimesti tutistada, kuid ma kaldun arvama, et sellest lihtsalt ei piisa, et mu sõnum neile ka kohale jõuaks...

Siin vist ei jäägi muud üle, kui olla ise piisavalt heaks eeskujuks. Näiteks eile korjasin ma ühe karbi bussipeatusest üles ja panin prügikasti. Selle peale vaatasid kaks naist mind suure imestusega, justkui mul oleks midagi viga...

Võib-olla ma reageerin natuke üle, aga ma ei suuda ikkagi mõista, et kust küll sellised inimesed tulevad...

Wednesday, July 29, 2009

Suur Maalritöö

Suur maalritöö, sind ootab ees.
Sa loo, sa loo, sa loo...
(Tõnis Mägi, "Tarkus")

Mare pool käiku jääb kindlasti meenutama üks suur vahva maalritöö! Nüüd on Kiidjärvel ilus punane maja, mille all paremas nurgas luusib ringi üks vallatu kiisu.
Need 3 päeva olid tõesti toredad... Kuid pool maja vajab veel värvimist, järelikult on mille nimel tagasi minna ;)

Sunday, July 26, 2009

Nostalgia

Ma armastan neid sooje suveõhtuid, mil päike on loojumas. Paokil akendest kostuvad hääled ja peakohal tiirutavad linnud. Poisid mängivad tänaval palli ning nurga taha pöörates kuuleb veel kaua nende hõikeid ja pallipõrgatusi. Need on õhtud, mil majad tunduvad salapärased oma rikkalikku ajaloo tõttu. Justkui nad teaksid midagi, mida sina ei tea.
Minust möödus lapsega jalutav isa, kes õpetas poissi teed ületama. Graffitina seinale kritseldatud Eesti lipp ajas positiivselt muigama ja just sel hetkel potsatas puu otsast alla kastanimuna. Ja siis ma jõutsingi lõpuks kodutänavasse ja mõtlesin, et täna on ikka harukordselt soe ilm...meenutades ise toredat õhtupoolikut Anni juures.

;) Head sõbrad ja vein...nad sobivad alati kokku!

Friday, July 24, 2009

Väiksed Kastid

Väiksed kastid, linna servas.
Väiksed kastid, tehtud tiki-taki.

Väiksed kastid, linna servas.
Kõigil neil on nägu üks.

Üks on doktor, teine diktor,
kolmas hoopis peainsener.

Kõik nad pandi kastidesse,
et neil oleks nägu üks.

Thursday, July 23, 2009

Leping on sõlmitud...

Mul on nüüd oma kodu. Imelik tunne. Muidugi ma ei tea kuivõrd koduks saab ühte ühikat nimetada, aga anname Kupiga kindlasti endast parima, et see paari ruutmeetrine tuba meie jaoks eriliseks muutuks.

Tuesday, July 21, 2009

Une feuille d'arbre

Minu päeviku vahel on väike punane vahtraleht. Ma leidsin ta ühelt Tartu tänavalt pea aasta tagasi ja ma isegi ei tea, miks ma ta ülesse korjasin. Oli sügis, Andreas oli just Tartusse elama asunud. Võib-olla tundsin ma vajadust klammerduda mõne mälestuse külge või lihtsalt jäädvustada oma esimest kokkupuudet selle armsa sügisvärvides linnaga.
Kui nüüd seda lehekest oma sõrmede vahel keerutan, teeb ta mind hetkega rõõmsaks, sest juba praegu seostub mul Tartuga palju ilusaid mälestusi. Nüüd, mil minu tudengilinna elama asumine on kindel, otsustasin oma vahtralehe ära raamida ja seinale riputada. Ta on seda väärt...