Wednesday, August 19, 2009

Külaline, kes ei unune...

Ingridi külaskäiku planeerisin juba mitu päeva enne ta tulekut. Neile, kes veel ei tea, siis Ingrid on minu saatusekaaslane Prantsusmaalt. Sealt saigi alguse meie sõprus. Ootasin selle särasilmse tütarlapse külaskäiku pikisilmi, kuna meil on palju mälestusi, mis meid ühendavad.
Ma vist ei suuda sõnadesse panna, kui suur on vana sõbra taasnägemise rõõm. Eriti siis, kui mõistad, et teil on endiselt koos olles ääretult lõbus! Nii me siis mängisimegi vanalinnas turiste, käisime koos spa's, vaatasime häid filme, sõime kõige ägedamates kohtades, šoppasime, pidutsesime ja rääkisime, rääkisime, rääkisime...
Tegelikult ei jõudnudki 3 päevaga kõigest tähtsast rääkida, aga ma tean sisimas, et see polnud viimane kord, mil teda näen...

Saturday, August 15, 2009

Aga kelleks sina väiksena saada tahtsid?

Üheks õhtuks täitusid meie kõigi lapsepõlve unistused! Ja seda tänu sellele, et Kaisa sai 20- aastakeks. ;)

Tuesday, August 11, 2009

Piltmõistatus.

Täna oli tore päev - marjad, vanaema, kohvik, sõbrad, shoppamine, rand, šokolaad, arbuus, kiisu, naer...

Tegelikult oli täna täitsa naljakas päev, sest me avastasime, et pluusidest saab poekotte teha ;D ja siis ühed mustad mehed naersid mu üle, kui ma olin enda arust pannud selga kleidi, mis osutus hoopis püksteks. Kaisa armus lukkudesse ning leidis igalt poolt Zorro riideid ja Birgit mängis meie lapsevanemat ning tahtis ise Jokker olla, aga vesti polnud... Hommikul kirusin ma tikkripõõst ning õhtul käisin ujumas ehk kükitasin korra vette ja jooksin siis välja tagasi :D

Friday, August 7, 2009

Väikeste asjade võlu...

See on kummaline, kui vähe piisab selleks, et olla õnnelik. Täna piisas ainult ühest pilgust ;)

Wednesday, August 5, 2009

Päevakangelased

Tänased päevakangelased oleme mina ja Kätlin, sest meie käisime verd loovutamas :D. Te oleksite pidanud minu eufooriat nägema kui arstitädi ütles, et mu hemoglobiini tase on igati normis. Nimelt on mind juba vähemalt 3 korda tagasi saadetud, sest mu veres on liige vähe rauda. Nüüd aga olen veendunud, et maasikate söömisest oli kasu.
Vahva! ;)

Monday, August 3, 2009

Ela tänases päevas - teist samasugust enam ei tule!

Kaos.

Ma ei ole kunagi mõistnud inimeste vajadust enda ümbrust hävitada, aga ometi kohtan ma seda iga päev. Eile nägin Prismast väljuvat noormeest, kes haaras markeri ja asus kohe ukse kõrval olevat seina sodima. Täna viskas üks vene neiu bussi uksest välja musta salhvräti ja soomlased jätsid sadamas katki läinud käru tee peale vedelema. Miks küll inimesed külvavad enda ümber aina kaost? Kas see tuleb kodusest kasvatusest või on see lihtsalt meie ühiskonnas kombeks?
Usun, et meid ümbritsev keskkond provotseerib egotsentrilist mõtlemist (mina teen, mis mina tahan) või leitakse ammu kulunud vabandus enda õigustamiseks (kõik ju teevad nii).
Vahel ma tahaks neid inimesti tutistada, kuid ma kaldun arvama, et sellest lihtsalt ei piisa, et mu sõnum neile ka kohale jõuaks...

Siin vist ei jäägi muud üle, kui olla ise piisavalt heaks eeskujuks. Näiteks eile korjasin ma ühe karbi bussipeatusest üles ja panin prügikasti. Selle peale vaatasid kaks naist mind suure imestusega, justkui mul oleks midagi viga...

Võib-olla ma reageerin natuke üle, aga ma ei suuda ikkagi mõista, et kust küll sellised inimesed tulevad...