Wednesday, August 19, 2009

Külaline, kes ei unune...

Ingridi külaskäiku planeerisin juba mitu päeva enne ta tulekut. Neile, kes veel ei tea, siis Ingrid on minu saatusekaaslane Prantsusmaalt. Sealt saigi alguse meie sõprus. Ootasin selle särasilmse tütarlapse külaskäiku pikisilmi, kuna meil on palju mälestusi, mis meid ühendavad.
Ma vist ei suuda sõnadesse panna, kui suur on vana sõbra taasnägemise rõõm. Eriti siis, kui mõistad, et teil on endiselt koos olles ääretult lõbus! Nii me siis mängisimegi vanalinnas turiste, käisime koos spa's, vaatasime häid filme, sõime kõige ägedamates kohtades, šoppasime, pidutsesime ja rääkisime, rääkisime, rääkisime...
Tegelikult ei jõudnudki 3 päevaga kõigest tähtsast rääkida, aga ma tean sisimas, et see polnud viimane kord, mil teda näen...

No comments:

Post a Comment